ERINEVATEST KOHVISORTIDEST

Kaks peamist kasutatavat kohviuba on – araabika ja robusta. Siin on nende peamised erinevused:


Araabika:

Piklik, lame, ebakorrapärase kesklõikega

Kofeiin 0.8—1.4 %

Tassikohvi omadused Magus, happeline, puuviljase ja lillelise varjundiga


Kasvutingimused

Kasvukoht 700—2200 m

Sademed 1500—2500 mm

Kavos plantacijų regionai peamiselt Lõuna- ja Kesk-Ameerikas

60% maailma kohvitoodangust


Robusta:

Ümar, paks, sirge ja sügava kesklõikega

Kofeiin 2.2—2.7 %

Tassikohvi omadused Mõru, intensiivne aroom (vürtsid, röst jne), tummise maitsega


Kasvutingimused

Kasvukoht 0—800 m

Sademed 2000—3000 mm

Kavos plantacijų regionai Aafrikas, Aasias ja Indoneesias

40% maailma kohvitoodangust

KOHVI PÄRITOLUREGIOONID JA MAITSEOMADUSED

Amerika

tasakaalustatud

vürtsikas

pähkline

keskmise happesusega


Aafrika

elav

happeline

keskmiselt tummine

puuviljane


Aasia

šokolaadine

kirbe

magus

tugev

LEGENDID SELLEST, KUS JA MILLAL AVASTATI KOHVIOAD

Üks vanimaid legende on lugu sellest, kuidas 850 aastat enne Kristuse sündi valvas noor karjane Etioopias oma karja ja pärast marjade söömist ühelt põõsalt muutusid tema kitsed väga lustakaks. Seejärel sattusid seda marja maitsema mungad. Tundes kibedat maitset, olid nad pettunud ja viskasid oad tulle. Mõne aja pärast, kui põlevatest ubadest hakkas levima imepärast lõhna, otsustasid mungad suurest uudishimust valmistada endale röstitud marjadest joogi. See aitas neil tuju üleval hoida pea terve öö ja nii pidasid nad seda jooki jumala kingituseks. 11. sajandil hakati kohvi eksportima Etioopiast Araabiasse, kus pärslased sattusid vaimustusse selle „islami veini“ mõjust, mida see joojatele avaldas. 16. sajandil, Ottomani impeeriumi õitseajal, hakkas kohv mängima üha tähtsamat rolli Araabias, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses ja Kagu-Euroopas. Esimesed kohvimajad avati Damaskuses 1530. aastal ja Aleppos 1532. aastal.

Kohv parandab elukvaliteeti
Uuringud on näidanud, et kohv võib olla mitte ainult hea tuju ja maitsemeeltele pakutava naudingu allikas, vaid võib kaitsta ka paljude haiguste – näiteks depressiooni, Parkinsoni tõve, haavandite ja südame-veresoonkonna haiguste – eest.
17. sajandi lõpu paiku murdsid hollandlased hoolikalt hoitud kohvimonopoli ja hakkasid kasvatama kohvi oma kolooniates, peamiselt Jaaval. Sellest ajast alates on kohvi kasvatamine levinud Kariibi mere piirkonda, Kesk-Ameerikasse ja Brasiiliasse. Tänapäeval kasvatatakse kohvi paljudes ekvaatori lähedal asuvates riikides. Baltimaadesse jõudis kohv 19. sajandi teisel poolel.
Kohvil on rohkem aroome kui veinil
Kohviubadel on 800 maitseomadust, mida saame maitse järgi tuvastada. Veinil seevastu on neid ainult 400. Kohvi aroominootide lõplik arv sõltub sellest, kuidas rohelisi ube röstitakse. Seega ei ole oma lemmikkohvi leidmine sama lihtne kui veini valimine.
Kohvi algne nimetus „qahwah“ pärineb iidsest Jeemeni aladel kõneldud keelest, kus see sõna tähendas „veini“. Türgis sai see jook nimeks „kahveh“, mida kasutati seni, kuni sakslased võtsid käibele uue nimekuju „koffie“.
„Kohv on palsam südamele ja hingele,“
ütles Giuseppe Verdi, 19. sajandi üks silmapaistvamaid Itaalia heliloojaid.



Merrildist

Merrild on autentne Taani kohvibränd, mis pakub kvaliteetset kohvi alates aastast 1964 – ja seda igas tassitäies. Spetsiaalse segamis- ja röstimistehnoloogia kaudu saab Merrildi kohv ainulaadse maitse ja kütkestava aroomi.
Vaatamata kõrgeimale kvaliteedile, saab Merrildi kohvi nautida igaüks. Merrild jälgib kohvituru trende ja muudab need kättesaadavaks kõigile.
Merrild on tänaseni Taani populaarseim kohv ja üks tuntumaid kohvimarke ka Baltimaades, olles Lätis müüduim jahvatatud kohv.

Merrild_Baneris_8 Merrild_Baneris_2 Merrild_Baneris_1